Sõnaraamatu kasutusjuhend
(märksõnaartiklite sisu ja struktuur)
GDEF on ühesuunaline kakskeelne
sõnaraamat (sõnu saab otsida ainult eesti-prantsuse suunal),
mis on mõeldud niihästi eestlastele, kes soovivad end prantsuse
keeles väljendada, kui ka prantslastele, kes soovivad mõista
eestikeelseid sõnu või lauseid.
Sõnastiku tulemuslikuks kasutamiseks on tähtis mõista
mõningaid põhimõtteid, millest on lähtutud
selle koostamisel, ja teada, millist informatsiooni märksõnaartiklitest
võib leida.
1. Märksõnad
2. Morfoloogia ja sõnaliik
3. Vasted
4. Näited
5. Fraseologismid
6. Registrimärgendid
7. Valdkonnamärgendid
8. Sõnastikus kasutatud lühendid
1. Märksõnad
1.1. Märksõnade valik
• GDEF-i märksõnastik
püüab kajastada suuremat osa tänapäevasest eesti sõnavarast,
sh levinumaid oskussõnu. Kui erandid välja arvata, on sõnastikku
võetud vaid sellised sõnad, mille kasutuse kohta on leitud tegelikke
tekstinäiteid. Iga märksõnaartikkel tehakse kõigile sõnastiku
veebilehel kättesaadavaks kohe pärast lõplikku toimetamist.
• Liitsõnad väärivad autorite arvates eraldi käsitlemist
ja on seega alati omaette kirjes, mitte liitsõna ühe komponendi artiklis
nagu mõnes uuemas eesti sõnaraamatus. Seega on need sõnad esitatud eraldi
märksõnadena üldises tähestikulises järjestuses.
• Märksõnadena on esitatud ka regulaarseid tuletisi
(mine- ning ja-deverbaalid, lt-lõpulised adverbid),
mida tavaliselt eesti sõnastikes nende moodustuse ja tähenduse
regulaarsuse tõttu ei esitata. Need sõnad väärivad kakskeelses
eesti-prantsuse sõnastikus eraldi artikleid. Seda seetõttu, et ehkki nende
tähendus on loogiliselt tuletatav, siis vaste mitte, sest prantsuse tuletussüsteem
ei ole sama regulaarne kui eesti oma.
• Ühendverbid, abimäärsõna ja tegusõna
ühendid, on esitatud omaette märksõnaartiklitena tähestikulises
järjestuses tegusõnalise elemendi järgi. Seevastu väljendverbid,
käändsõna ja tegusõna ühendid, on esitatud püsiühenditena
nende nimisõnalise elemendi artiklis.
• Praegusel kujul ei sisalda GDEF-i veebiversioon pärisnimesid.
1.2. Homonüümid
Homonüümid (samakujulised,
aga eritähenduslikud sõnad) on nummerdatud ja neile on lisatud
tähendusviide, mis võimaldab neid üksteisest eristada.
2. Morfoloogia ja sõnaliik
Märksõna järel on nurksulgudes
toodud sõna põhivormid, mida ei saa tuletada teiste vormide alusel
ning mille põhjal on võimalik moodustada sõna teised
käänd- või pöördvormid.
2.1. Käändsõnad
Käändsõnade (nimi- ja omadussõnade)
põhivormid on esitatud sellises järjestuses: 1. ainuse nimetav, 2. ainsuse omastav,
3. ainsuse osastav, 4. lühike ainsuse sisseütlev, 5. mitmuse omastav,
6. mitmuse osastav. Kui mõni neist vormidest puudub (sageli ei esine lühikest
sisseütlevat käändevormi), siis on selle asemel mõttekriips.
Ainsuse ja mitmuse vorme eraldab koma.
2.2. Pöördsõnad
Pöördsõnade juures esitatud vormid on:
1. ma-infinitiiv, 2. da-infinitiiv, 3. kindla kõneviisi ainsuse
kolmas isik, 4. mineviku kesksõna. Mõne tegusõna juures on
5. vormina näidatud lihtmineviku ainsuse kolmanda isiku vorm ja 6. vormina käskiva
kõneviisi mitmuse teine isik. Osade tegusõnade puhul on 7. vormina toodud
kindla kõneviisi oleviku umbisikulise tegumoe vorm. Neli esimest vormi on viimastest
eraldatud komaga.
2.3. Kokkuleppelised märgid
Nii käänd- kui ka pöördsõnade
paralleelvormid on eraldatud kaldkriipsuga.
Liitsõnade juures on põhivormidena esitatud viimase moodustaja
põhivormid. Nimetava käände vormi ees on märk +.
Põhivormide juures on näidatud ka
- kolmandavältelised silbid (märk ‘ kolmandas vältes silbi vokaali ees);
- pearõhk võõrsõnades, kus see ei selgu sõna kujust
(märk ` rõhulise vokaali ees).
2.4. Sõnaliik
Märksõna põhivormide järel on
esitatud sõnaliik. Kui märksõna ja selle vormid esinevad mitmes
sõnaliigis (nt adjektiiv ja substantiiv, adverb ja postpositsioon), siis on iga
sõnaliigi jaoks eraldi jaotis, mida eristab rooma number (välja arvatud
juhul, kui vasted on eri sõnaliigist hoolimata täpselt samad).
3. Vasted
3.1. Vastete valik
GDEF on eeskätt tõlkesõnastik.
Eesti sõnadele ei anta vasteks kõiki prantsuse sõnu,
mis on sama tähendusega, vaid tuuakse välja võimalused,
kuidas kõige loomulikumal viisil sõna tõlkida.
Peaeesmärgiks on anda sellised prantsuse vasted, mis oleksid kasutatavad
eesti sõnade põhitähenduste tõlkimiseks enamikus kasutuskontekstides.
Vastete kasutatavuse tagab see, et GDEF-i koostatamisel kasutatakse paralleelkorpust
(suurt eesti ja prantsuse tekstide kogu, mille tõlked on osade kaupa vastavusse seatud).
GDEF on esimene ja seni ainus eesti-prantsuse sõnaraamat, mida koostatakse sellise
korpuse põhjal.
Kui eesti sõna ei saa tõlkida otse ühe või mitme prantsuse
sõnaga, siis on sellegipoolest püütud pakkuda tõlkimiseks sobivaid
lahendusi (ligikaudseid tõlkeid või ümbersõnastusi) näidete
abil (vt allpool).
3.2. Prantsuse vastete kohta käiv grammatiline info
• Aspireeritud h-ga algavate prantsuse sõnade ees
on asterisk.
• Nimisõnade juures on märgitud nende sugu ja vajadusel ka
arv (mitmuslike või muutumatute nimisõnade puhul).
• Sulgudes on näidatud mitmuse vorm kõigi nimi- ja omadussõnade
juures, mille mitmust ei saa moodustada lihtsalt s-i lisamisega ainsuse
vormi lõppu ja mis ise ei lõppe s-tähega.
• Sulgudes on näidatud naissoo vorm kõigi omadussõnade
juures, mille naissoo vormi ei saa moodustada lihtsalt e lisamisega meessoo vormi
lõppu ja mille meessoo vorm ei lõppe e-tähega.
• Elusolendeid tähistavatele meessoost nimisõnadele ei ole
sulgudes lisatud neile vastavat naissoo vormi. Sellised vormid on GDEF-is esitatud eraldi
vastetena.
• Praegusel kujul ei ole sõnastiku veebiversioonis tegusõnade juures grammatilist infot toodud.
3.3. Kasutusviited
Kui eesti sõna saab tõlkida
mitme prantsuse vastega, mis ei ole üksteisega enamikus kontekstides asendatavad,
siis juhatatakse eesti kasutajale kõige täpsem vaste kätte
mitmetasandilise viitesüsteemi kaudu.
Esimeseks viiteks on eesti sõnade eri tähenduste eristamine:
kui sõnal on mitu tähendust, esitatakse need nummerdatud tähendusplokkides,
mille alguses on kaldkirjas toodud tähendusviide (sünonüüm või
lühidefinitsioon).
Märksõna tähendusplokkides võivad vaste valikut suunata
ka sulgudes toodud täpsustused, mis vastavad tähendusnüanssidele
või kasutuskontekstile.
Samuti võib vastele eelneda nurksulgudes üks või mitu
sõna, mida kasutatakse sageli koos märksõnaga (kollokatsioonina):
see näitab, et toodud vastet võib kasutada märksõna
tõlkimiseks, kui märksõna kasutatakse koos nurksulgudes
oleva sõnaga.
3.4. Rektsioon
Et eesti kasutaja saaks lauses prantsuse vastet kasutada,
on vajaduse korral näidatud vaste rektsioon ehk eessõna, mida tuleb kasutada
vaste levinumate laiendite moodustamiseks. Kui sellise täiendi olemus või
tähendus ei ole läbinähtav, siis täpsustatakse seda eesti
rektsiooniga (et näidata õiget käänet või
kaassõna eesti laiendi moodustamiseks).
3.5. Selgitused
Kui eesti märksõnal ei ole ühtset
prantsuse vastet, siis on vaste asemel kaldkirjas toodud selgitus, et aidata prantsuse
kasutajal mõista eesti sõna tähendust. Selliseid selgitusi ei saa
niisugusel kujul kasutada eesti märksõna tõlkimiseks.
4. Näited
• GDEF erineb enamikust eesti kakskeelsetest
sõnastikest oma näideterikkuse poolest.
Näited täidavad sõnastikus mitut ülesannet:
1) näitavad ja täpsustavad märksõna
või selle vastete tähendusi ja kasutuskontekste;
2) võivad näidata märksõna või selle vastete rektsiooni,
eeskätt siis, kui viimast ei saa näidata eessõna abil vaste(te) juures;
3) võimaldavad anda tõlkeversioone mõne kasutusvaldkonna
või -konteksti jaoks, eeskätt nende jaoks, mille puhul märksõna
tõlgitakse teisiti kui varem toodud vaste(te) abil;
4) võimaldavad välja tuua ja tõlkida termineid, mis koosnevad mitmest
sõnast ja sisaldavad märksõna;
5) võimaldavad selgitada või tõlkida levinumaid eesti
vanasõnu, mis võivad esineda tekstides või suhtluses.
Eesti vanasõnade ees (ja juhul, kui eesti vanasõnale vastab prantsuse
vanasõna, siis ka nende ees) on lühend vs.
• Mõnele eesti näitele on antud mitu tõlkevarianti.
Fakultatiivsed elemendid on toodud sulgudes. Kahte üksteisega asendatavat
sõna eraldab kaldkriips. Tõlkevariandid, mis erinevad rohkem kui ühe
sõna poolest, on esitatud üksteise järel ja eraldatud komaga.
• Kui eesti näitel on mitu erinevat tähendust, on neile antud
erinevad tõlked. Selliste näidete puhul eelneb tõlkele araabia
number ja eesti tähendusviide.
• Kui näites on toodud mõne taime- või loomaliigi
nimetus, siis esitatakse enne näite tõlget taime või looma
ladinakeelne nimetus.
5. Fraseologismid
• Vajaduse korral on artikli lõpuosas
toodud peamised märksõna sisaldavad fraseologismid.
Fraseologismi all on mõeldud väljendit, mis sisaldab
märksõna ja mille tegelik tähendus erineb väljendi
sõnasõnalisest tähendusest.
• Igale eesti fraseologismile eelneb väike ringikujuline sümbol.
Kui eesti fraseologism on tõlgitud prantsuse fraseologismiga,
siis on ka selle ees väike ringikujuline sümbol.
• Fraseologismid esinevad sõnastiku
märksõnaartiklites järgmiselt:
- reeglina esitatakse fraseologism selles
märksõnaartiklis, mille märksõnaks on fraseologismis
sisalduv nimetavas või sellele eesti traditsioonilises käänete
järjestuses kõige lähemas käändes nimisõna;
kui samas käändes nimisõnu on mitu, võetakse aluseks neist
esimene;
- nimisõna puudumise korral esitatakse fraseologism
selles märksõnaartiklis, mille märksõnaks
on fraseologismi esimene omadussõna;
- omadussõna puudumise korral esitatakse fraseologism
esimese määrsõna artiklis;
- määrsõna puudumise korral esitatakse fraseologism esimese
tegusõna artiklis.
6. Registrimärgendid
Märksõnadel ja nende tähendustel
võib olla markeeritud register. GDEF-is on eristatud 17 registrit,
mis on tähistatud kapiteelkirjas järgmiste lühendite abil:
arg. = argoo
dem. = deminutiiv
hellitl. = hellitlev
hlv. = halvustav
hrv. = harva esinev
iroon. = irooniline
kujund. = kujundlik
kõnek. = kõnekeelne
liter. = literaarne, raamatukeelne
lstk. = lastekeelne
luulek. = luulekeelne
murd. = murdekeelne
nlj. = naljatlev
oskusk. = oskuskeelne
rhvk. = rahvakeelne
van. = vananenud
vulg. = vulgaarne
Samade lühendite abil märgitakse näidete,
fraseologismide ja prantsuse vastete registreid.
7. Valdkonnamärgendid
Kui märksõna, üks selle
tähendustest või mõni väljend, kus seda kasutatakse,
ei kuulu üldkeelde, vaid mõnda oskuskeele valdkonda, on kapiteelkirjas
esitatud valdkonnamärgend (vt siin toodud täielikku nimekirja lühenditest).
8. Sõnastikus kasutatud lühendid
adj. = omadussõna
adj.inv. = muutumatu omadussõna
adjf = meessoovormita omadussõna
adjm = naissoovormita omadussõna
adv. = määrsõna
aiand. = aiandus
aj. = ajalugu
akron. = akronüüm
anat. = anatoomia
antr. = antropoloogia
arg. = argoo
arheol. = arheoloogia
arhit. = arhitektuur
astr. = astronoomia
aut. = autondus
bibl. = bibliograafia, raamatukogundus
biol. = bioloogia
bot. = botaanika
dem. = deminutiiv
ehit. = ehitusala
el. = elekter ja elektrotehnika
etn. = etnograafia
f = naissoost nimisõna
farm. = farmaatsia
film. = filmikunst
filos. = filosoofia
finv = muutumatu naissoost nimisõna
folkl. = folkloor
fot. = fotograafia
fpl = naissoost mitmussõna
füsiol. = füsioloogia
füüs. = füüsika
gen. = ainsuse omastav
geod. = geodeesia
geogr. = geograafia
geol. = geoloogia
hellitl. = hellitlev
hlv. = halvustav
hrv. = harva esinev
hüdr. = hüdraulika ja hüdrotehnika
ill. = lühike sisseütlev
inf. =
da-tegevusnimi
info. = infotöötlus ja küberneetika
interj. = hüüdsõna
inv = muutumatu omadussõna
iroon. = irooniline
jah. = jahindus
jur. = jurisprudents
kal. = kalandus
keem. = keemia
ker. = keraamika
kirj. = kirjandusteadus
kõnek. = kõnekeelne
konj. = sidesõna
kujund. = kujundlik
kul. = kulinaaria
kunst = kujutav kunst
lenn. = lennundus
lgv. = lingvistika
liter. = literaarne, raamatukeelne
loog. = loogika
ls.osa = liitsõna esimene komponent
lstk. = lastekeelne
lüh. = lühend
luulek. = luulekeelne
m = meessoost nimisõna
mäend. = mäendus
maj. = majandusteadus ja majandus
mat. = matemaatika
med. = meditsiin
meh. = mehaanika
mer. = merendus
mes. = mesindus
meteor. = meteoroloogia ja klimatoloogia
mets. = metsandus
mf = meessoost või naissoost nimisõna
mfinv = muutumatu meessoost või naissoost nimisõna
min. = mineraloogia ja kristallograafia
minv = muutumatu meessoost nimisõna
mpl = meessoost mitmussõna
mull. = mullandus
murd. = murdekeelne
müt. = mütoloogia
muus. = muusika
nahat. = nahatöötlus
nlj. = naljatlev
num. = arvsõna
oskusk. = oskuskeelne
paberit. = tselluloosi- ja paberitööstus
paleont. = paleontoloogia
part. = ainsuse osastav
pat. = patendindus
ped. = pedagoogika
pl. = mitmus
pn. = pärisnimi
pol. = poliitika
põll. = põllumajandus
postp. = tagasõna
prep. = eessõna
pron. = asesõna
psühh. = psühholoogia
puidut. = puidutööstus
qqch. = quelque chose
qqn = quelqu’un
raad. = raadiotehnika
raudt. = raudtee
rel. = religioon
rhvk. = rahvakeelne
s. = nimisõna
side = sidendus
sõj. = sõjandus
sotsiol. = sotsioloogia
sport = sport ja kehakultuur
stat. = statistika
teater = teatriala
teed. = teedeehitus ja teemajandus
tehn. = tehnika
tekst. = tekstiilindus
trük. = trükindus
ülek. = ülekantud tähendus
v. [sõnaliik] = tegusõna
v. [kasutusviites] = või
van. = vananenud
vet. = veterinaaria
vs. = vanasõna
vulg. = vulgaarne
zool. = zooloogia
